Ühe koolipäeva lõpus pani laps endale paika eesmärgi, et hakkab iga kuu investeerima viiendiku oma kuu teenistusest. Teenistuse suurus kuude lõikes kõigub. Suvel on teenistus suurem, sest koolivaheajal käib ta ka tööl. Kevadel, sügisel ja talvel on võimalus tööl käia väiksem ning siis on vanematelt ja vanavanematelt saadav taskuraha peamine tuluallikas.
Selleks, et investeerimiseks vahendeid leida, otsustas laps hakata oma kulutusi kirja panema ning neid ka jälgima. Algus on olnud igatahes positiivne, sest emotsionaalseid oste on jäänud vähemaks. Selleks, et säästmist ergutada, lubasin lapsele, et kannan iga kuu tema investeerimiskontole sama suure summa, mille ta on ise suutnud investeerimiseks kõrvale panna.
Algust teeme sügisel
Samuti otsustasime, et enne konkreetsete aktsiate, fondide või ETFide soetamist kogume alguses natukene raha, sest pole mõistlik mõnekümne euro kaupa aktsiaid soetama asuda. Kuna suvel on teenistus suurem, siis alustamegi investeerimisega sügisel.
Investeerimisega tegelemine on lihtne. Alustamine vajab lihtsalt tõuget, milleks sageli ongi kellegi positiivsed kogemused või eeskujud. Enda lapse näitel saan küll öelda, et Roosaare raamat on osutunud väga heaks taganttõukajaks. Minu ülesanne on nüüd hoolitseda, et investeerimisvaimustus üle ei läheks ning säästmine ja oma kulutuste järgimine muutuks lapsele igapäevaseks tegevuseks.
Kõige suuremat ohtu näengi selles, et varsti kaob koolis tekkinud investeerimishuvi ning ta ei suuda panna vastu ahvatlusele kogu raha ära kulutada. Ka paljude täiskasvanud inimeste investeerimisega alustamine jääb selle taha, et kohe palgapäeval ei panda kõrvale kindlat summat, vaid otsustatakse, et investeeritakse see, mis kuu kulutustest üle jääb. Kuu lõpus aga selgub, et ei jäägi midagi üle ning investeerimisega alustamine lükatakse taas edasi.
Kui sul on huvitavaid kogemusi, kuidas sa oled oma lastes investeerimishuvi tekitanud ja neid rahaga ümberkäima õpetanud, siis jaga neid ka minu ja lugejatega aadressil
[email protected]